• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,21%5 757,54
  • DOW 300,76%42 497,66
  • Nasdaq −0,01%18 188,67
  • FTSE 1000,51%8 326,78
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,29
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,21%5 757,54
  • DOW 300,76%42 497,66
  • Nasdaq −0,01%18 188,67
  • FTSE 1000,51%8 326,78
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,29
  • 16.01.15, 13:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Savisaar: maksuamet küsis ühe lähetuse kohta

Maksuamet on esitanud Tallinna linnakantseleile järelepärimise ühe välislähetuse kohta, vastas Tallinna linnapea Edgar Savisaar küsimusele, kas maksuamet uuris mullu tema välislähetusi.
Edgar Savisaar Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil 2014. aastal.
  • Edgar Savisaar Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil 2014. aastal. Foto: Andres Haabu
Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Hanno Matto ütles Äripäevale, et tema andis mullu maksuametile ütlusi rohkem kui ühe meeri välislähetuse kohta ja ka laiemalt linnavalitsuse lähetuste korra kohta. Matto ei osanud öelda, mis seisus Tallinna linnapea lähetuste uurimine maksuametis praegu on.
Mullu sügisel kirjutas Äripäev Savisaare välislähetustest ja ilmnes, et meeri lemmiksihtkoht on ülekaalukalt Venemaa ning igal aastal võtab Savisaar ette ka 1–2 nädalast lähetust mõnda kaugesse riiki. Kuna mulluse artikli valmimise ajal viibis Savisaar puhkusel, küsisime temalt kommentaari uuesti aasta lõpus. Vastused saime meerilt alles nüüd ja järgnevalt avaldame Savisaare kirjalikud vastused, mille vahendas toimetusele linnavalitsuse nõunik Liina Oja.
Kas vastab tõele, et maksuamet uurib või on uurinud 2014. aastal Teie välislähetuste sisu? Kui see vastab tõele, siis palun kommenteerige lähemalt, mida, kuidas ja kellelt on uuritud ning mis on selle tulemus praeguse seisuga?
Maksu- ja tolliamet on esitanud Tallinna linnakantseleile järelepärimise ühe välislähetuse kohta (Äripäeva andmeil lähetuse kohta Sotši olümpiamängudele, mille puhul avalikustas Äripäev, et osa Savisaare reisikulusid kattis linnavalitsus – toim).
Küsimus esitati Tallinna linnakantseleile ja viimane on maksuhalduri küsimusele vastanud. Küsimust ei ole võimalik lähemalt kommenteerida, kuna maksuhaldur on teabele kohaldanud maksusaladuse kaitseks juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirang kehtib viis aastat.
Kuidas olete valinud oma isiklikke välislähetusi ehk mida olete pidanud tähtsaks iga välislähetuse puhul?
Üldiselt tuleb linnapea nimele tavaliselt 5–10 kutset kuus nii erinevatelt linnadelt kui ka rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, lisaks kutsed konverentsidele, linnade esindusüritustele jm. Iga kutse puhul kaalutakse, kas osalema peaks linnapea, abilinnapea, spetsialist või pole osalemine sootuks vajalik. Konkreetsed otsused sünnivad arvestades üldist töögraafikut, samuti  analüüsist, kas linna esindamine üritusel on vajalik. Eelistatud on osalemine partnerlinnade ja nende rahvusvaheliste organisatsioonide üritustel, mille liige Tallinn on.
2012. aasta algusest praeguseni olete viibinud üheksa korda lähetuses Venemaal. Palun selgitage, miks on Tallinna juhtimise seisukohast olnud just Venemaa lähetused kõige sagedasemad?
Kolme aasta kokkuvõttes on ülekaalus siiski muud riigid ja linnad, 22 lähetusest on 9 olnud Venemaale. Suhted naabritega on olulised. Tallinnal on head suhted lähinaabri Peterburiga – üle aasta toimuvad Tallinna kohtumised Peterburis ja Peterburi kohtumised Tallinnas.
Euroopa Liidu linnapeadega on võimalik kohtuda ka konverentside ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse raames, mis toimuvad erinevates Euroopa linnades. Nii oleme Helsingi linnapeaga näiteks kohtunud ka Brüsselis Euroopa linnapeade kohtumistel ja Riias olen käinud neli korda, Riia linnapea sama arvu kordi Tallinnas.
Tutvusin ka Tallinna linnajuhtide lähetuste maksumusega. Konkurentsitult kõige kallim lähetus alates 2012. aasta algusest oli Teie lähetus Vietnami, Hanoisse. Lähetus kestis kokku 8 päeva ja maksis üle 7300 euro (ühele). Palun põhjendage, miks osutus see lähetus nii kulukaks ja miks pidasite vajalikuks sellise kulutuse teha linnaeelarvest?
Hanois toimus rahvusvahelise linnaarengu assotsiatsiooni INTA kongress. Tallinn on nimetatud organisatsiooni aktiivne liige aastast 1999, ise olen osalenud aastakongressil kaks korda, ka ülejäänud aastatel on Tallinn alati abilinnapea või linnasekretäri tasemel esindatud olnud. Nimetatud kongress oli oluline selles mõttes, et oli võimalik tutvustada ülemaailmselt Tallinna tasuta ühistranspordi projekti ning märkimisväärne seetõttu, et Tallinna linn linnapea isikus valiti organisatsiooni juhatusse ja ka asepresidendiks. Nüüd, 2015. aasta jaanuari lõpul toimub organisatsiooni maailmakongress Tallinnas.
Lähetuse kulukus oli seotud sellega, et Vietnam on kauge sihtkoht ja kokku tuli sobitada lennud erinevate lennufirmadega, et vältida veelgi pikemat kohalolekut.
Miks viibite välislähetustes koos vähemalt ühe või ka mitme saatjaga linnavalitsuse ametnike hulgast, arvestades, et see tähendab topeltkulutusi linnaeelarvest?
Peab tunnistama, et ei ole kohanud ühelgi rahvusvahelisel üritusel või visiidil mõnd linnapead osalemas üksinda, pigem ollakse arvukama saatjaskonnaga kui minul. Tavaliselt on linnapeaga ikka kaasas vastutava valdkonna ametnik, kes valmistab ette visiidi sisu ja logistika, talletab kohtumistel olulise informatsiooni, tagab käsitletavate teemade edasiarendamise järjepidevuse, saadab informatsiooni pressile, tegeleb visiidi protokollilise küljega, vajadusel tõlgib ja aitab valmistuda esinemisteks. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele